Enne kui ma alustan Andre-Rene persoonilooga, teeks ma ka väikese sissejuhatuse sellesse postituste seeriasse.
Ma olen juba pea kaks aastat tegelenud fotograafia, turunduse ja motospordi maailmaga – kolm valdkonda, mis mulle tõeliselt huvi pakuvad! Selle aja jooksul olen kohanud mitmeid inspireerivaid inimesi, nii neid, kes on oma teekonna alguses, kui ka neid, kellel on juba aastatepikkune kogemus oma alal. Just need kohtumised ja lood on viinud mind mõtteni tuua esile need erilised inimesed, kes mind igapäevaselt ümbritsevad.
Mulle on alati meeldinud kuulata lugusid – mitte ainult tipptegijatelt, vaid ka nendelt, kes on alles oma teekonna alguses. Iga inimene, olgu ta driftisõitja, fotograaf või oma ala spetsialist, on omaette inspiratsioon, ning nende kogemused, väljakutsed ja saavutused aitavad mõista, kui mitmekesine ja põnev see maailm tegelikult on.
Selles postituste seerias tutvustan ma inimesi, kellega mul on olnud rõõm koostööd teha või keda olen nende teekonnal kõrvalt jälginud. Iga lugu on ainulaadne, täis kirge ja pühendumust, ning loodan, et need lood inspireerivad sind sama palju kui mindki! Esialgu on mul plaan postitada üks persoonilugu kuus, kuid kui tundub, et see teile väga korda läheb, siis kes teab, äkki hakkan seda tiheminigi tegema?!
Aga asume Andre-Rene loo juurde!
Temaga sain ma tuttavaks selle aasta (2024a) jaanuaris kui ta minult ühe story peale uuris mentorluse kohta. Tolleks hetkeks olin ma juba läbi viinud mõne koolituse ning hea meelega olin valmis koolitama ka teda. Ta oli juba selleks hetkeks veidike omal käel saanud pildistamist harjutada, kuid otsesed teadmised ja kindlustunne oli veel puudu. Mentorluse aeg sai pandud meil suve algusesse, et jõuaks veel ilusti ennem uut driftihooaega nipid selgeks saada! Aga edasi juba vastab Andre-Rene ise minu küsimustele.
Mis Sind esialgu fotograafia juurde tõi ja miks otsustasid just autosid pildistama hakata?
Ma isegi ei oska öelda, mis mind otseselt fotograafia juurde tõi. Lihtsalt ükspäev tekkis mõte, et võtaks peegelkaamera drifti üritusele kaasa ja sealt ilmselt see pisik külge hakkas. Autode pildistamise külje tõi minus välja ilmselt väga suur huvi autode ja autopordi vastu. Alustamise ajal olid ju ka veel auto mehaaniku erialal õpingud pooleli ja ka omal on mõni hobiauto, mis on ehitamisjärgus alles.
Millised olid Sinu esimesed väljakutsed ja raskused pildistamisel? Kas mäletad mõnda konkreetset hetke, mil mõistsid, et vajad juhendamist?
Ilmselt esimene kord kui tundsin, et võiks minna kuhugile koolitusele ja pildistamisega rohkem tegelema hakata oli 2024 aasta kevad kui hakkasid esimesed autospordi üritused. Esimene koht, kus esimesi teadmisi omandatud sai, oli tiktok. Sealt õppisin enam-vähem selgeks mida teevad kaamera manuaalsed seaded ja kuidas neid ise reguleerida. Seejärel oligi vaja veel saada piltide töötlemine selgemks.
Kuidas muutusid Sinu pildistamisoskused pärast minu juures mentorluses käimist? Kas on midagi, mida nüüd teed teisiti või millele pöörad rohkem tähelepanu?
Õppisin töötlemise poole pealt üsnagi palju juurde ja õppisin ka objekte piltidel paremini paika seadma. Lisaks omandasin vägagi palju enesekindlust juurde.
Kas Sa tundsid muutust ka selles, kuidas kaameraseadeid mõistad ja kasutad? Millised seadistused ja tehnikad on Sinu lemmikud driftifotograafias?
Kaamera seaded sain selle poole pealt paremini selgeks, et sain täpsemalt aru mis on mis ja mida see asi otseselt teeb. Reguleerida ja omale sobivad seaded oskasin sarnaselt ka varem paika panna. Driftifotograafias meeldib mulle isiklikult teha liikuva stiiliga pilte ja otsida kohad, kus autod tekitavad võimalikult palju suitsu või sõidavad suure nurgaga.
Millist rolli mängib järeltöötlus Sinu loomingus ja kuidas on Sinu töötlemisoskused arenenud pärast mentorlust?
Töötlus mängib ilmselt üsna suurt rolli, et saada kõik looduse ja auto värvid ilusti nähtavaks. Töötlemine oli ka ilmselt minu suurim kartus enne koolitust kuna ma ei saanud väga midagi aru mida ma seal arvuti taga tegin, peale koolitust on see palju selgem ja tunnen ennast palju kindlamalt ja saan ka aru mida ma teen.
Kas mäletad mõnda konkreetset hetke võistluselt, kui tundsid, et kõik õnnestus perfektselt – nii pildistamine kui ka hilisem töötlemine? Räägi sellest.
Ilmselt võiks siin mainida Witch Kettle osasid pilte kus ma teadsin juba enne piltide tegemist, et ma tahan sealt kohast pilte teha ja teadsin kuidas ma sooviks, et need välja näeksid.
Kuidas kirjeldaksid oma arengut fotograafina viimase paari kuu jooksul? Mis on Sinu meelest kõige suurem muutus või saavutus?
Viimastel kuudel ilmselt olen õppinud rohkem kohti rajal leidma kus pilte teha ja ka leidma autode juures detaile või nurki kus pilte teha. Lisaks ilmselt areneb enesekindlus vägagi palju.
Kuidas Sa hindad oma esimesi kogemusi driftivõistlustel ja muudel üritustel meediana? Kuidas see on erinev lihtsalt hobi korras pildistamisest?
Minu puhul kehtib reegel kui ma midagi teen, siis teen ka seda korralikult ja näen vaeva igas olukorras, siis ega väga suurt erinevust ka nende kahe vahel ei näe. Lihtsalt meedial on parem ligipääs ja võimalused kui pealtvaatajatel ja see on ka loogiline.
Millised on Sinu tulevikuplaanid fotograafias ja mis Sind motiveerib edasi arenema? Kas näed end ka edaspidi autosporti jäädvustamas?
Väga suurt motivatsiooni annab inimeste positiivne tagasiside ja piltide kasutamine. Kindlalt näen ennast ka autosporti jäädvustamas ka edaspidi, lihtsalt soov on jõuda ka kaugemale kui Balti riikidese.
Millega Sa tegeled veel lisaks fotograafiale? Kuidas Sa jaotad oma aega fotograafia ja muude tegevuste vahel? Kas Sul tuleb oma aja planeerimine hästi välja või tunned, et vahel koormad ennast erinevate töödega ka liialt üle?
Lisaks fotograafiale on praegu ka lisatöö. Enamus ajast ilmselt kas veedan garaažis või siis kuskil pildistades. See aasta on näidanud, et fotograafia on saanud väga suure ja tähtsa koha minu elus endale. Aja planeerimine tuleb pigem hästi välja, aga suve viimased kuud koormasin suure nõudluse tõttu ennast natuke üle.
Lõpusõna: Anna üks hea soovitus tulevastele noortele fotograafidele!
Tuleb uskuda endasse ja võimalikult palju sotsiaalmeediast uurida teemade kohta, mis teid huvitab ja selle nimel vaeva näha, et jõuda tippu.
Need olid Andre-Rene vastused küsimustele ja kohe eriti ma saan nõustuda ja toonitada tema viimast lõpusõna – tuleb uskuda endasse ja vaeva näha!
Ja seda Andre-Rene on ka teinud ja seda on tema arengus vägagi näha! Ta päriselt pingutab ja kui ei oska, siis küsib ja uurib ja teeb omale asjad selgeks – sealt tuleb ka edu! Mul on meeletult hea meel, et sain olla ja olen ka edaspidi toeks sellise andeka inimese arengul, et ikka kiiremini sinna tippu jõuda! Ja ma olen alati seda meelt, et üksi saab küll areneda, aga koos jõuab kiiremini ja kaugemale!
Kellel aga nüüd tekkis huvi, et milliseid pilte see Andre-Rene siis ikkagist teeb, siis mine vaata ta loomingut Instagramis @arj_photography1 ja kindlasti hakka ka teda jälgima, sest see mees areneb helikiirusel ja sa ju ei taha sellest arengu nägemisest ilma jääda!
Lisan siia lõppu ka mõne tema tehtud foto!
Järgmiste persoonilugudeni!